Emadepäeva kook
500g magusat liivataigent, 400g õunu, 150g fariinsuhkrut, 100g võid
Aseta liivataigen küpsetuspaberiga vooderdatud ümmarguse keskmise suurusega vormi põhja. Küpseta ahjus 180-200 kraadi juures kuldpruuniks. Koori õunad ja viiluta sektoriteks. Kuumuta pannil või, lisa õunad ning fariinsuhkur. Kuumuta segu kuni suhkur on sulanud ning karamelliseerunud. Vala segu kuldpruuniks küpsetatud taignale.
Kate:
380g rosina-kohupiima kreemi, 100g kodujuustu, 250g mascarpone toorjuustu, 2 muna, 100g tumedat šokolaadi
Sega kokku kohupiim, kodujuust ning toorjuust, lisa munad. Murra šokolaad väikesteks tükkideks ning lisa segule. Vala ühtlane mass liivataigna ja õnamassi peale. Küpseta agjus 160 kraadi juures 45 minutit.
Serveeri jahutatult.
Retsepti koostas Inga Paenurm
Emadepäev
Emadepäeva tähistatakse maikuu teisel pühapäeval- idee tuli Ameerika Ühendriikidest, kus õpetajanna Ann Jarvis kutsus lähikondseid üles pidama emade mälestuspäeva. Tema eestvedamisel loodi organisatsioon, mille eesmärgiks oli suurema tähelepanu pööramine perele ning selle liikmetele.
Ametlikult tähistati emadepäeva esmakordselt 10.mail 1908. aastal Ameerika Ühendriikides. Eestis peeti emadepäeva esimeset korda aastal 1922.
Antud päeva peamiseks ideeks on emadele ja vanaemadele austuse avaldamine. Päev on kujunenud populaarseks perepühaks. Lasteaedades ja koolides korraldatakse kontserte ning valmistatakse kingitusi.
Eestis on armsaks traditsiooniks kujunenud aasta ema valmine. Emadepäev on kindlasti kõikide jaoks väga erineva tähendusega, sõltudes peamiselt ema rollist perekonnas ning pere ühtekuuluvusest.
Tavaliselt sõidame emadepäeva nädalavahetuseks maale vanemate juurde. See on nädalavahetus, kus on koos terve pere- ema ja isa ning samuti vend oma perega. Pühapäev on päev, mis kuulub emale- väike tort ning lilled on vaid pisike tänu ja tunnustus.
Grillimise hooaeg avatuks kuulutatud
Eestlased on kui karud, kes sügisel talveunne poevad ning kevadel esimest linnulaulu kuuldes pea urust välja pistavad.
Usun, et enamike eestlaste jaoks algas koos kevadpühadega ka grillihooaeg, kus Suurel Reedel pühiti linnatolm jalgadelt ning sõideti maale vanematele, sugulastele või lihtsalt sõpradele külla.
Erandiks ei olnud ka meie, veetes mõnusa nädalavahetuse koos perega Lääne-Virumaal. Kui reedel sai terrassil väike “soojendus” tehtud, siis laupäevaseks grillimiseks sai juba hoolega valmistutud.
Mitut erinevat sorti liha, erinevad salatid- see oli toit, mis metsa kaasa sai võetud. Siinkohal väike soovitus- liha saad kiiresti pehmeks, kui teed sellele kuuma marinaadi.
Valisime grillimiseks päikesepoolse järvekalda, kus lastel jooksmiseks ja mängimiseks piisavalt ruumi ning endal mõnus istuda ja tulel liha küpsetada.
Lihtsad ja pisikesed asjad muudavad meie elu värvikamaks- esimene kevadine liblikas, sipelgad usinalt toimetamas, veevulin, sinililled…..
Aeg lendab kui linnutiivul ja jõuab kiiresti õhtusse, kui oled koos toredate inimestega. Nii möödus ka meie päev, kevad sai väärikalt vastu võetud ning grillihooaeg avatuks kuulutatud.
Pasha
200g magedat võid, 2 vaniljekangi, 1kg kohupiima (0,4% rasvasisaldusega), 4 muna, 2dl suhkrut, 2spl sukaadi, 2spl apelsinikoorekeedist, 4spl kuivatatud suhkrustatud jõhvikaid, 2dl vahukoort
Kaunistuseks- värskeid puuvilju ning piparmündi- või melissilehti
Sulata või nõrgal kuumusel suuremas anumis. Lõhesta vanillikang ja kraabi seemned või hulka, lisa ka katki lõigatud vanillikangid. Lisa või ja vanillisegule kohupiim.
Klopi kergelt munad ja suhkur ning lisa segule.
Lõika sukaad, apelsinikoored, kuivatatud jõhvikad peeneks ning lisa kohupiimasegule. Kuumuta segu pidevalt segades ning seni kuni munad hakkavad segu tihkemaks muutma. Ära lase segu keema minna.
Tee puhas marlilapp märjaks, vääna välja ning aseta see pashavormi või mõne muu aukudega anuma põhja. Täida vorm seguga ning veid aja pärast lisa veel pisut segu. Selleks, et pasha muutuks kõvemaks ning tihkemaks aseta pashavormile kaas peale.
Imeline pühapäev- hetkeid nautimas
Ilus päikesepaisteline pühapäev- patt oleks kodus diivanil konutada. Nii otsustamegi koos sõpradega loodusesse minna. Kaberneeme tipp tundub just õige paik väikeseks jalutuskäiguks.
Kaberneeme sadamas autost välja tulles kargab ninna mõnus värske kala lõhn. Inimesed istuvad restorani terrassil ning naudivad selle aasta esimest tõelist kevadilma. Vaade on imeline, sest nii palju luiki pole ma juba ammu näinud. Meri on vaikne ja selge. Vesi sillerdab päikse käes lausa jumalikult.
Imetleme stiilipuhtaid rookatusega maju mererannas. Tegemist on tõeliselt eksklusiivse kinnisvaraga, mille omanikud ei pea ilmselt kunagi muretsema kinnisvarakrahhi pärast.
Jätkame teekonda.
Meie järgmine peatuspunkt on Valkla forellipüügi koht. Valime välja sobiva kala ning jääme ootama, millal see meile uhkelt serveerituna lauale tuuakse. Hoolimata klientide rohkusest on teenindus sõbralik ja kiire. Tegemist ei ole küll mingi uhke restoraniga, kuid kahtlemata läheb kohal hästi, mitte nagu enamikel Tallinna restoranidel.
Peagi tuuakse meile hõrk ja suitsutatud forell, mis nii oma välimuselt, kui ka maitselt on lausa suurepärane.
Kala söödud on aeg koju sõitma hakata- üks päev on taas õhtusse jõudmas. Päev, mis on täis ilusaid hetki, mida meenutada ja mida teistega jagada.
Lihavõtted (ülestõusmispühad, kevadpühad)
Lihavõtted on liikuv püha, mis algavad esimesel täiskuupühapäeval pärast kevadist pööripäeva. Ülestõusmispühasid tähistatakse kui Jeesus Kristuse surnust ülestõusmist. Ühtlasi lõpetab ülestõusmispüha ka paastuaja.
Kuna iidsetest aegadest on ülestõusmispühadel traditsiooniks kirikusse viia, kui ka koju tuua pajuurbi, siis kutsutakse antud pühi ka kevadpühadeks. Peale pajuurbade toodi koju vaasi ka sinililli. Tänapäeval on populaarseks muutunud nartsissid, mis oma värvikirevusega loovad mõnusa kevadmeeleolu.
Kõige levinum tava lihavõtetega seoses on munade värvimine. Munade värvimiseks on väga palju erinevaid võimalusi. Kes eelistab traditsioonilisemat sibulakoorte ja lõngaga värvimist, kes aga soovib oma kunstnikukätt spetsiaalsete värvidega proovile panna- kindlasti on tulemused igatpidi vahvad.
Restoranides on külastajatele tavaks pakkuda pashat, erinevaid kohupiimatoite ning loomulikult ka liha.
Ülestõusmispühade ajal kaetakse alati laud väga rikkalikult. Seda mitmel põhjusel- tegemist on paastuaja lõpuga, aga samas ka pidupäevaga.
Milline on suurepärane teenindaja?
Kolmandaks ja ühtlasi ka kõige oluslisemaks sammuks on soov ning tahe olla hea teenindaja. Soov asetada ennast kliendi olukorda, olla tähelepanelik, väga hea empaatia võimega- need on omadused, mis lihtsalt ei saa heal teenindajal puududa.
Pakun tööd
Kui sa otsid endale väga head töötajat, siis jäta endast väike märge sellel lehele.
Otsin tööd
Kui soovid leida head töökohta, siis jäta endast väike meeletuletus sellele lehele.