Aseta liivataigen küpsetuspaberiga vooderdatud ümmarguse keskmise suurusega vormi põhja. Küpseta ahjus 180-200 kraadi juures kuldpruuniks. Koori õunad ja viiluta  sektoriteks. Kuumuta pannil või, lisa õunad ning fariinsuhkur. Kuumuta segu kuni suhkur on sulanud ning karamelliseerunud. Vala segu kuldpruuniks küpsetatud taignale.

Kate:

380g rosina-kohupiima kreemi, 100g kodujuustu, 250g mascarpone toorjuustu, 2 muna, 100g tumedat šokolaadi

Sega kokku kohupiim, kodujuust ning toorjuust, lisa munad. Murra šokolaad väikesteks tükkideks ning lisa segule. Vala ühtlane mass liivataigna ja õnamassi peale. Küpseta agjus 160 kraadi juures 45 minutit.

Serveeri jahutatult.

Retsepti koostas Inga Paenurm

Ametlikult tähistati emadepäeva esmakordselt 10.mail 1908. aastal Ameerika Ühendriikides. Eestis peeti emadepäeva esimeset korda aastal 1922.

Antud päeva peamiseks ideeks on emadele ja vanaemadele austuse avaldamine. Päev on kujunenud populaarseks perepühaks. Lasteaedades ja koolides korraldatakse kontserte ning valmistatakse kingitusi.

Eestis on armsaks traditsiooniks kujunenud aasta ema valmine. Emadepäev on kindlasti kõikide jaoks väga erineva tähendusega, sõltudes peamiselt ema rollist perekonnas ning pere ühtekuuluvusest.

Tavaliselt sõidame emadepäeva nädalavahetuseks maale vanemate juurde. See on nädalavahetus, kus on koos terve pere- ema ja isa ning samuti vend oma perega. Pühapäev on päev, mis kuulub emale- väike tort ning lilled on vaid pisike tänu ja tunnustus.

Antud võistlustel kuulusin žüriisse, kes pidi välja selgitama parimad teenindajad. Žüriisse kuulusid veel Heldi Sternfeld- EKEL revisjonikomisjonist, Allan Vainu- EKEL juhatuse liige ning Teie Kelner OÜ tegevjuht ja Margit Saagpakk- Teie Kelner OÜ juhi abi ning EKEL juhatuse sekretär.

Kokkade žüriisse kuulusid Indrek Kivisalu- presidendi kantselei peakokk, Rudolf Visnapuu-restoran Dominic peakokk, Inga Paenurm- restoran Pärl peakokk ning Maia Smõslova- Vertigost. Kõik žürii liikmed kuuluvad ühtlasi ka Eesti Peakokkade Ühendusse.

Rõõmu tegi suur osalejate arv, mis annab märku noorte inimeste aktiivsusest ning soovist ennast proovile panna. Seoses pingelise kohtuniku tööga ei õnnestunud eriti jälgida köögi poolel toimuvat, kuid igal juhul käis köögis usin siblimine.

Teenindajate võistlus toimus kahes grupis ja algas kange alkoholi pimetestiga. Seejärel toimus veini valamine kuude klaasi. Valamisel oli oluline täpsus, õige tehnika ning puhtus. Järgnes aja peale salvrättide voltimine. Kohtunikena tuli hinnata korrektsust, aega jõudmist ning samuti ka keerukust.

Järgnes laudade katmise, klientidega suhtlemise ja paljude muude tehniliste detailide hindamine.

Osalejad olid kõik tublid, kuid kahjuks on kohtunike karm töö välja selgitada ikkagi parimad. Pingelise töö tulemusel sai hilistel õhtutundidel punktid kokku löödud ning ka paremustabel koostatud.

Parimad teenindajad:

1. Lenar 2. Juri 3. Rain 4. Olga 5. Siim 6. Merikai

Eriauhinnad jagati välja kolmes kategoorias:

Parim veinivalaja- Merikai

Parim salvräti voltija- Tiina

Säravaim teenindaja- Mari-Liis

Usun, et enamike eestlaste jaoks algas koos kevadpühadega ka grillihooaeg, kus Suurel Reedel pühiti linnatolm jalgadelt ning sõideti maale vanematele, sugulastele või lihtsalt sõpradele külla.

Erandiks ei olnud ka meie, veetes mõnusa nädalavahetuse koos perega Lääne-Virumaal. Kui reedel sai terrassil väike “soojendus” tehtud, siis laupäevaseks grillimiseks sai juba hoolega valmistutud.

Mitut erinevat sorti liha, erinevad salatid- see oli toit, mis metsa kaasa sai võetud. Siinkohal väike soovitus- liha saad kiiresti pehmeks, kui teed sellele kuuma marinaadi.

Valisime grillimiseks päikesepoolse järvekalda, kus lastel jooksmiseks ja mängimiseks piisavalt ruumi ning endal mõnus istuda ja tulel liha küpsetada.

Lihtsad ja pisikesed asjad muudavad meie elu värvikamaks- esimene kevadine liblikas, sipelgad usinalt toimetamas, veevulin, sinililled…..

Aeg lendab kui linnutiivul ja jõuab kiiresti õhtusse, kui oled koos toredate inimestega. Nii möödus ka meie päev, kevad sai väärikalt vastu võetud ning grillihooaeg avatuks kuulutatud. 

Kaunistuseks- värskeid puuvilju ning piparmündi- või melissilehti

Sulata või nõrgal kuumusel suuremas anumis. Lõhesta vanillikang ja kraabi seemned või hulka, lisa ka katki lõigatud vanillikangid. Lisa või ja vanillisegule kohupiim.

Klopi kergelt munad ja suhkur ning lisa segule.

Lõika sukaad, apelsinikoored, kuivatatud jõhvikad peeneks ning lisa kohupiimasegule. Kuumuta segu pidevalt segades ning seni kuni munad hakkavad segu tihkemaks muutma. Ära lase segu keema minna.

Tee puhas marlilapp märjaks, vääna välja ning aseta see pashavormi  või mõne muu aukudega anuma põhja. Täida vorm seguga ning veid aja pärast lisa veel pisut segu.  Selleks, et pasha muutuks kõvemaks ning tihkemaks aseta pashavormile kaas peale.

Kaberneeme sadamas autost välja tulles kargab ninna mõnus värske kala lõhn. Inimesed istuvad restorani terrassil ning naudivad selle aasta esimest tõelist kevadilma. Vaade on imeline, sest nii palju luiki pole ma juba ammu näinud. Meri on vaikne ja selge. Vesi sillerdab päikse käes lausa jumalikult.

Imetleme stiilipuhtaid rookatusega maju mererannas. Tegemist on tõeliselt eksklusiivse kinnisvaraga, mille omanikud ei pea ilmselt kunagi muretsema kinnisvarakrahhi pärast.

Jätkame teekonda.

Meie järgmine peatuspunkt on Valkla forellipüügi koht. Valime välja sobiva kala ning jääme ootama, millal see meile uhkelt serveerituna lauale tuuakse. Hoolimata klientide rohkusest on teenindus sõbralik ja kiire. Tegemist ei ole küll mingi uhke restoraniga, kuid kahtlemata läheb kohal hästi, mitte nagu enamikel Tallinna restoranidel.

Peagi tuuakse meile hõrk ja suitsutatud forell, mis nii oma välimuselt, kui ka maitselt on lausa suurepärane.

Kala söödud on aeg koju sõitma hakata- üks päev on taas õhtusse jõudmas. Päev, mis on täis ilusaid hetki, mida meenutada ja mida teistega jagada.

Kuna iidsetest aegadest on ülestõusmispühadel traditsiooniks kirikusse viia, kui ka koju tuua pajuurbi, siis kutsutakse antud pühi ka kevadpühadeks. Peale pajuurbade toodi koju vaasi ka sinililli. Tänapäeval on populaarseks muutunud nartsissid, mis oma värvikirevusega loovad mõnusa kevadmeeleolu.

Kõige levinum tava lihavõtetega seoses on munade värvimine. Munade värvimiseks on väga palju erinevaid võimalusi. Kes eelistab traditsioonilisemat sibulakoorte ja lõngaga värvimist, kes aga soovib oma kunstnikukätt spetsiaalsete värvidega proovile panna- kindlasti on tulemused igatpidi vahvad.

Restoranides on külastajatele tavaks pakkuda pashat, erinevaid kohupiimatoite ning loomulikult ka liha. 

Ülestõusmispühade ajal kaetakse alati laud väga rikkalikult. Seda mitmel põhjusel- tegemist on paastuaja lõpuga, aga samas ka pidupäevaga.